Things I almost remember: August 2010

Friday, August 27, 2010

Веня

„Venjale meeldisid tegelikult need noored inimesed, kes nüüd üle tee vanas ambulatooriumihoones askeldasid. Mõnel õhtul kutsusid nad ka teda sinna, nagu ka teisi lähemaid naabreid või muidu seltskondlikke inimesi küla pealt. Mitte et ta alati väga aru oleks saanud, mis või milleks seal toimus, aga vahel läks päris lõbusaks meluks ja sai suugi seks. Nädala sees seisis maja enamasti tühjana, harvu juhukülalisi (nad tulid vist seintel rippuvaid pilte vaatma) lasi sisse Maša. Tühjana tekitas maja Venjas imeliku tunde, eriti siis kui ajad juba pimedamaks läksid. Selleks nagu polnudki mingit põhjust – ei olnud seal kunagi midagi halba juhtunud ja nüüd paistis kõik heades toimekates kätes olevat. Vahel mõtles Venja, et peaks sellele noorele neiule (Anja?) rääkima ... aga mida? Sest ta polnud isegi kindel, kas see, mida ta kunagi arvas näinud olevat ... oli seal ikka tõesti midagi või ... noh, vahetevahel ju ikka juhtub. Venjal mõne teisega võrreldes tegelikult üleüldse mitte nii sageli. ...“
From Kasepää osalt olemata lood (in Estonian, Imaginary Library)

PS.: During the next month my postings may become more irregular. Still I will try to post at least a few times every week.

Busy

The guys are quite involved in what they are doing - selecting and preparing photos for show. Mari, however, noticed that I was shooting her and is smiling a bit.

Framing

Day of Restoration of Independence in Kasepää

Thursday, August 26, 2010

Starflight over ambulARToorium

Sure you may ask, what the heck this ambulARToorium is? Look here.

Light in night

„Miski oli A äratanud. Ta lamas diivanil ja püüdis taibata, mis see oli olnud. Oli augustiöö Peipsi-äärses vanausuliste külas, kuhu ta pea igal nädalalõpul tuli eemale linna hektilistest askeldustest. Elu oli siingi juba mõjutatud ümberringi toimuvast, säilitas aga veel siiski oma vaikset väärikust ja rahu. Siinveedetud aeg andis jõudu, millega vastu panna nädalasele rabelemisele seal, päriselus. Või kus see „päris“ siis on, mõtles ta vahel. Kõik oli vaikne ja toas levisid vana maja tuttavad lõhnad. Ainult see valgus seal laes ... A pööras pead. Akna taga oli valgem, kui võinuks olla. Augustikuu ööd olid juba pikad ja hämarad ja see ei saanud olla kuuvalgus, sest paistis tulevat hoopis kuskilt altpoolt, maapinnalt. See polnud ka ka lõkke punakas hubisev kuma (pealegi oli lõke ammu kustunud, kui ta tuppa tuli) – aknast tulev valgus oli külmem, samas aga ometi nagu elav. Valgusallikat ennast polnud lamades näha. Ta tõusis istukile. Paljad jalad puudutasid vaipa, see puudutus oli kindlust sisendav. A kõhkles hetke, tõusis siis püsti ja hakkas akna poole minema. ...“
From Kasepää osalt olemata lood (in Estonian, Imaginary Library)