Веня

„Venjale meeldisid tegelikult need noored inimesed, kes nüüd üle tee vanas ambulatooriumihoones askeldasid. Mõnel õhtul kutsusid nad ka teda sinna, nagu ka teisi lähemaid naabreid või muidu seltskondlikke inimesi küla pealt. Mitte et ta alati väga aru oleks saanud, mis või milleks seal toimus, aga vahel läks päris lõbusaks meluks ja sai suugi seks. Nädala sees seisis maja enamasti tühjana, harvu juhukülalisi (nad tulid vist seintel rippuvaid pilte vaatma) lasi sisse Maša. Tühjana tekitas maja Venjas imeliku tunde, eriti siis kui ajad juba pimedamaks läksid. Selleks nagu polnudki mingit põhjust – ei olnud seal kunagi midagi halba juhtunud ja nüüd paistis kõik heades toimekates kätes olevat. Vahel mõtles Venja, et peaks sellele noorele neiule (Anja?) rääkima ... aga mida? Sest ta polnud isegi kindel, kas see, mida ta kunagi arvas näinud olevat ... oli seal ikka tõesti midagi või ... noh, vahetevahel ju ikka juhtub. Venjal mõne teisega võrreldes tegelikult üleüldse mitte nii sageli. ...“
From Kasepää osalt olemata lood (in Estonian, Imaginary Library)

PS.: During the next month my postings may become more irregular. Still I will try to post at least a few times every week.